Heimtali laadal juhtus üks õnnetu lugu, millest saab nüüd õppust võtta.
Panin müüki siis pildil oleva käevõru, millest jäin ma õnnetul kombel ilma, tasu ma selle eest ei saanud. Kõik, kes vähegi laupäeval oma nina õue panid teavad, et oli hullumeelne tuul, ja tuul oli ka laadal. Selle käevõru kadumine oli tingitud suure tuule tööst või kellegi musta südametunnistuse vili.
Müügiletti ma ei jõudnud iga hetk piiluda, sest käsil oli inimeste juhendamine õpitoas.
Seega koputan ma inimese südametunnistusele, kes nägi selle kadumist või on selle kadumise taga. Käevõru küljes oli silt kontaktandmetega ja mainitud oli ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiat, ning kui käevõru lendaski tuulega ära, oleks saanud tulla TÜ Kultuuriakadeemia letti ja küsida!!!
Kahjuks ma pean tõdema, et mul kui vaesel üliõpilasel oleks vaja seda tulu, mis ma oleks saanud selle käevõru müügi eest. See töö ei olnud tühine tikkimine, sellel ''tootel'' on minu jaoks emotsionaalne väärtus ning ma oleks tahtnud selle väärtuse edastada õnnelikule ostjale!
Ma ei hakka käevõru omastajat otsima, aga kui sa järgmine kord laadale tuled, siis palun ole aus, ja tule osta!
Kuna silidil on ka mu blogi aadress siis, kes leidis või võttis selle käevõru - kirjuta mulle E-mailile.
Üheks võimaluseks on ka saata käevõru tagasi kultuuriakadeemiasse, minu nimele.
**
In Heimtali fair this bracelet got lost or was stolen. I'm really disappointed in people. It was a windy day , but this bracelet had label , and there was my contact. So i hope that it will somehow come back to me. When not, I had a lesson - trust nobody.
